Leksikon

Sõne	Tähendus
aasimine	(lad. asinus – eesel) – eriline sissevedamine, narritamine, nöökamine.
Ad exercitium Salamandris!	(lad.) Valmis olla Salamandri joomiseks!
ad locam	(lad.) kohale.
ad locas	(lad.) kohtadele.
ad libitum	(lad.) soovi kohaselt.
Age quod agis	Korp! Leola vapikiri.
A/K	aukohus.
a!ksv!	armas kaasvõitleja!
a!ksvil!	armas kaasvilistlane!
a!l!l!	armas lihtliige!
a!reb!	armas rebane!
akadeemiline ema	mater (lad.); meesorganisatsioonides on ta eestseisuse või akadeemilise isa poolt valitud isik, kes jälgib salajase ja kriitilise kõrvaltvaatajana tulevast värvikandjat; naisorganisatsioonides on ta sama, mis akadeemiline isa meesorganisatsioonides.
akadeemiline isa	pater (lad.); meesorganisatsioonides on ta tulevase värvikandja poolt enesele värvikandjate (s.o. tgl!! ja vil!!) hulgast valitud parim sõber ja õpetaja, kes teda siis ka igati kaitsma ja toetama peab; naisorganisatsioonides on ta sama, mis akadeemiline ema meesorganisatsioonides.
akadeemiline perekond	akadeemiline isa oma akadeemiliste poegadega.
akadeemiline poeg	akadeemilise isa poolt kureeritav lihtliige meesorga- nisatsioonides.
akadeemiline suguvõsa	ühise akadeemilise esivanema kõik akadeemilised järglased läbi kõikide “põlvkondade”.
akadeemiline tütar	akadeemilise ema poolt kureeritav lihtliige naisorganisatsioonides.
akadeemiline vend	oma akadeemilise isa teine akadeemiline poeg.
akadeemiline õde	oma akadeemilise ema teine akadeemiline tütar.
altes Haus	(sks.) vanamaja.
ametlik õllelaud	traditsiooniline pidulik, keerukas ja suurte piirangutega õllelaua kord.
ametnik	korporatsiooni värvikandja, kes on valitud kindlate ülesannete täitmiseks (näiteks esimees, vanamees, raamatukoguhodja jne.).
amica	(lad.) sõber, sõbranna; Korp! Amicitia liige.
antimensurant	korporatsiooni liige, kes põhimõtteliselt ei lahenda auasju mensuuri teel.
apollo	üldine mustvalge üliõpilasmüts või seda kandev tudeng (nimi tuleneb Apollo templi märgist mütsil).
arbiter bibendi	(lad.) peokorraldaja, peoperemees, magister bibendi.
aukohus	institutsioon, mis on ette nähtud aukonfliktide lahendamiseks. Koosneb mõlema parte kuramaatoritest ja nende poolt valitud erapooletust.
Ausus, kindlus, iseteadvus, ühistunne	Korp! Rotalia lipukiri.
autasu	satisfikatsioon, auasja lahendus.
auvilistlane	V!K! poolt valitud aunimetus oma liikmele osades korporatsioonides.
avalik väljakutse	“Oled (olete) välja kutsutud!”, “Mu härra, Te olete rumal poisike!” (sks. Mein Herr, Du bist (Sie sind) eine (kleine) dummel Junge!”) või “Palun Sind (Teid) tõsiselt vaikida!” Viimast väljendit kasutatakse seltskonnas, et olukorda maskeerida.
b!	bursch, üliõpilane.
bakhanaal	pidu Baccuse auks, joomapidu.
bakhant	bakanaalist osavõtja, joomavend.
beezh-roheline-violett	Korp! Lembela värvid.
B!G!	Burschengericht, üliõpilaskohus, aukohus.
bibamus!	(lad.) joome!
blamaazh	vestluses partneri poolt provotseeritud “sisserääkimine”; vt. ka renomeerimine.
burg	(sks.) mägi, ka linn; üliõpilase üürikorter; “erakas”.
Burschengericht	saksa korporatsioonide vaheline aukohus (analoog L!K!- le).
Burschenschaft	maakondlikul ning aatelisel alusel loodud saksa üliõpilasorganisatsioon.
Bursch, Bursche	(sks.) üliõpilane; kr. ja kesklad. algvorm bursa (rahakott) viitab palgale e. stipendiumile, mille saajaid nimetati bursarii või bursici.
Burschen heraus!	(sks.) Üliõpilased siia!; hüüdlause, mille peale kõik vähegi enesest ja teistest lugupidavatest ausatest burschidest ruttavad hüüdjale appi – olgu see siis tänaval või spelungis.
burschvilistlane	üliõpilasvilistlane, s.o. tegevkonvendi liige, kes on ajutiselt õppimise lõpetanud või siirdunud ajutiselt õppima teise linna.
burssvilistlane	burschvilistlane.
burššvilistlane	burschvilistlane.
bürger	(sks.) linnlane, linnakodanik; (halvustavalt) mitteüliõpilane.
b!vil!	burschvilistlane.
b!vil!!	burschvilistlased.
b!vil!b!vil!	burschvilistlased.
c.	coetus.
C!A!	Korp! Amicitia.
cantharius	(lad.) sangaga peeker.
cantores amant humores	(lad.) laulikud armastavad märjukest.
cantus ex (est)!	(lad.) laul (on) lõppenud!; fraas, mida ütleb laulu ettekandja peale laulu lõppu.
Cantus peto!	(lad.) Palun lauluks luba!
cantustund	lihtliikmetele ja noormajadele kohustuslik iganädalane laulutund.
Carpe diem!	(lad.) kasuta päeva, naudi päeva; EÜS-i vapikiri.
caupona	(lad.) kõrts.
causa amoris	(lad.) seoses armuasjadega.
Cereviser	spetsiaalne väike ilma nokata kneipimismüts mõnedes Saksa korporatsioonides.
cerevis-müts	cereviser.
C!FP	Korp! Filiae Patriae.
C!Fr!E!	Korp! Fraternitas Estica.
C!Fr!L!	Korp! Fraternitas Liviensis.
C!Fr!T!	Korp! Fraternitas Tartuensis.
C!C!	Chargierten Convent.
Chargierter	eestseisuse liige saksa korporatsioonides; lad. charge – amet.
Chargierten Convent	saksa korporatsioonide liit ja tema juhtorgan.
Ch!C!	Chargierten Convent.
C!I!	Korp! Indla.
civis	(lad.) akadeemiline kodanik; kaasvõitleja Skandinaavias ja Soomes.
C!K!	konvendikohus, korporatsioonikohus.
C!L!	Korp! Leola.
C!L!	Korp! Lembela.
coetus	(lad.) kogumus; ühel semestril organisatsiooni astunute kogu ja nende üldnimetus.
colorium	(lad.) kõik värviregaalid kokku.
comment	(pr.) lisaks kodukorrale üliõpilasorganisatsioonides valitsev traditsioonidel ja uusustel põhinev kindel kord.
comment’i garanteerija	kaaskneipija.
comment suspendu	(pr.) edasilükatud auvahekord; selle katkestamine tõsistel põhjustel.
commercium	(lad.) kommerss.
commercium ex (est)!	(lad.) kommerss on lõppenud!
commercium incipit!	(lad.) kommerss on alanud!
commilito, commilitonis	(lad.) kaasvõitleja.
concoetur	(lad.) samasse coetus’se kuuluv isik.
confrater	(lad.) kaasvõitleja.
Constantia ad finem ducit	(lad.) Püsivus viib sihile; Korp! Lembela lipukiri
contra	(lad.) vastu.
convent	lad. conventus kogumus; tegevliikmete kogu või selle koosolek; korporatsioonile kuuluv ning tema tegevuseks vajalik hoone või korter.
corps!	(pr.) Saksa korporatsiooni lühend.
C!R!	Korp! Rotalia.
C!Rev!	Korp! Revelia.
crambambuli	ajalooliselt Danzigis põletatud viin; laiemas mõistes üldse vein ja viin ning kitsamas mõistes väga kindla retseptiga veinist, viinast, maitseainetest, suhkrust ja muudest lisanditest segatud alkohoolne jook.
C!S!	Korp! Sakala.
C!Q!	sks. Conventsquarter; konvendikorter.
C!T!	Korp! Tehnola.
C!U!	Korp! Ugala.
curriculum vitae	(lad.) elulookirjeldus, elulugu; osades organisatsioonides, näit. Korp! Ugalas peab kõigil liikmetel olema eestseisusele esitatud.
currisch	vt. kuurish.
C!V!	Korp! Vironia.
C.V.	curriculum vitae.
delirium tremens	(lad.) joomahullus, deliirium.
der Fuchs hat keine Meinung	(sks.) rebasel pole arvamust.
doctor cerevisiae	(lad.) õllejoomise doktor, doktor õllejoomise alal.
dr. cer.	doctor cerevisiae.
Edite, bibite, collegiales, post multa saecula, pocula nulla!	(lad.) Sööge, jooge, kaasvõitlejad, pärast meid tuleb palju sajandeid, kus meile ei pakuta ühtki karikat!
Eesti Korporatsioonide Liit	asut. 22. märtsil 1915.a.; siia kuuluvad Vironia, Fr. Estica, Sakala, Ugala, Rotalia, Fr. Liviensis, Revelia, Fr. Tartuensis, Tehnola, Leola (ja eksiilis vastu võetud Fr. Ucuensis); presideerivad ühe semestri kaupa vanuse järjekorras. Presideeriva organisatsiooni eestseisus moodustab automaatselt ka E.K.L.-i eestseisuse; kitsamas mõttes kõikide liikmesorganisatsioonide eestseisuste kogu, so. seenioride konvent (S!C!); ta ühendab ka vastavate korp!!-de vilistlaskondi – Eest Korporatsioonide Vilistlaskogude Liit (E.K.V.L.).
Eesti tütar, Eesti kodu, tugevasti seotud olgu	Korp! Filiae Patriae lipukiri.
eestseisus	kolmeliikmeline korp!-i juhtkond: esimees e. senior, abiesimees e. subsenior ja kirjatoimetaja e. scriba.
E!G!	Ehrengericht.
Ehrengericht	sks. korp!!-de vaheline aukohus.
EKL	E.K.L.
E.K.L.	Eesti Korporatsioonide Liit.
EKVL	E.K.V.L.
E.K.V.L.	Eesti Korporatsioonide Vilistlaskogude Liit.
eluaegsuse printsiip	printsiip, mille järgi kuulutakse organisatsiooni kogu oma elu.
ENÜS	Eesti Naisüliõpilaste Selts.
erakoosolek	värvikandjate koosolek.
erapooletu	kuramaatorite poolt valitud erapooletu aukohtu liige.
ergo bibamus!	(lad.) niisiis, joome!; järelikult, joome!
eriarvamus	märkus koosoleku protokollis, mille järgi keegi liige on häälteenamusega läbi läinud otsusesele vastu hääletanud. Tuleb soovi korral esitada selle liikme poolt kirjalikult eestseisusele.
erijutt	vt. spetsielles.
esindusvorm	“vorm number üks”, s.t. mees frakis ja naine pikas õhtutualetis.
ettejooja	vt. ettejoomine.
ettejoomine	klaaside kokkulöömine eesmärgil, et üks osapooltest, s.o. ettejooja joob ära kindlaksmääratud koguse, millele siis teine osapooltest, s.o. järele- e. järgijooja peab samaväärsega vastama.
EÜS	Eesti Üliõplilaste Selts.
Ex solo ad solem soli patriae!	(lad.) ; ÜS Liivika lipukiri.
faex	vt. rebane.
Fechtboden	lihtliige.
Fechtbodist	lihtliige.
fiducit	(lad.) fifus sit või fiducia. kindlasti loodame; seda hüüavad peale cantust l!l!! kõrge falsetiga enne ning kuld- rebased madala bassiga peale värvikandjate mollist.
filia patriae	(lad:) isamaa tütar; Korp! Filiae Patriae värvikandja.
filiae patriae	(lad.) isamaa tütred; Korp! Filiae Patriae värvikandjad.
filister	vilistlane.
filius	(lad.) poeg.
Fortiter in re, suaviter in modo!	(lad.) kindel põhimõtetes, paindlik tegudes; EÜS-i lipukiri.
FP!	Korp! Filiae Patriae.
Fr!	Fraternitas (lühend organisatsiooni nimetuses).
Frat!	Fr!
frater	(lad.) vend.
frater esticus	Korp! Fraternitas Estica värvikandja.
frater liviensis	Korp! Fraternitas Liviensise värvikandja.
fraternitas	(lad.) vennastus; vennaskond.
frater tartuensis	Korp! Fraternitas Tartuensise värvikandja.
Fr!E!	Korp! Fraternitas Estica.
Friedrich, heraus!	Laps, tule siia!; rebane!
Fr!L!	Korp! Fraternitas Liviensis.
Fr!T!	Korp! Fraternitas Tartuensis.
Frühlingskur	(sks.) hommikukäik.
Fuchs	(sks.) rebane.
Fuchsenstall	rebaste loopimine; saksa korporantide komme, mille käigus loobiti rebast teki peal võimalikult kõrgele õhku.
Fuchsmajor	vanamees, olderman.
Fuchsdrill	rebasedrill; uute liikmete tutvustamine organisatsiooni sisekorraga ja nende arendamine kõikide elusituatsioonide jaoks.
Fürst von Thoren	Saksa üliõpilaste õlleriikliku põhiseaduse poolt loodud institutsioon, mis polnud päritav, vaid tuli võita ränga tööga õllelaudades; ta oli üleüldise õlleriigi piiramatu ja kõikehõlmav kuningas.
Gambrinus, püha	õllepühak ja väidetav õlle leiutaja; Jan primus (1251-1294), Brabandi hertsog ja Brüsseli õllepruulijate tsunfti auesimees.
gaudeamus!	(lad.) olgem rõõmsad!
Gaudeamus igitur	üliõpilashümn; algselt tavaline joomalaul.
Goldfuchs	(sks.) kuldrebane.
Habeas!	(lad.) Luban!
helebeez-roheline-violett	Korp! Lembela värvid
helelilla-tumeroheline-kuldne	Korp! Amicitia värvid.
helesinine-violett-valge	Korp! Sakala värvid.
Herr Bruder	(sks.) kaasvõitleja osades Saksa korp!!-des.
hommikukäik	naiskorporatsioonides levinud karistuvahend, mille kohaselt eksinud lihtliige peab varajasel hommikutunnil mõnda vilistlast või tegevliiget külastama.
homo academicus	(lad.) akadeemiline inimene.
humpen	(sks.) 1/2 liitrine õlleklaas.
hõrjamine	juhtsimise nimetus EÜS-s.
hõrjatu	juhtsitu nimetus EÜS-s.
il n’y a point de sots si incommodes que ceux qui ont de l’esprit	(pr.) pole ebamugavamaid lollpäid kui need, kes on vaimukad.
in corpore	(lad.) täies koosseisus.
indlaensis	Korp! Indla liige.
in honorem (N.N.)	(lad.) (N.N.) auks.
in memoriam (N.N.)	(lad.) (N.N.) mälestuseks.
in puris naturalibus	(lad.) ihualasti.
in spe	(lad.) lootuses
inter arma tacent (või silent) musae	(lad.) relvade keskel muusad vaikivad.
inter nos	(lad.) meie vahel.
inter os et offam	(lad.) suu ja suutäite vahel.
inter pocula	(lad.) karika taga.
intiimorganisatsioonid	lad. intimus – sisim, kinnised üliõpilasorganisatsioonid, milledest ainult ühte võib korraga kuuluda ning millesse kuulutakse eluaegsuse printsiibi alusel vilistlaskogude kaudu kogu elu.
intra parietes, privatos	(lad.) eraseinte vahel; nelja sima all.
in vino veritas	(lad.) veinis on tõde; vein avab tõekeeli.
in vino veritas, in vino sinceritas	(lad.) veinis on tõde, veinis on ustavus.
Isamaa, sõprus, ausus	Korp! Ugala lipukiri.
jesuiit e. jesuiidipits	ka lütteli (ingl. little ja sks. Schwärtzerlein); pisike viinapits; nime saanud seetõttu, et jesuiidid pidasid teda tema väiksuse pärast andestatavaks patuks, pecatum veniale’ks.
joci causa	(lad.) naljapärast; naljaviluks.
jooksik	jalata klaas (sks. Läufrich, Läuferlein või ka Tümmelchen, Tümmler ja Tummelbecher, pr. boikout – s.o. joo kõik, ära jäta vahele).
juhtser	juhtsimisotsuse põhjal organisatsioonist eemaldatud võlgnik – liige kel on organisatsiooni ees mingeid võlgu.
juhtsimine	keeld organisatsiooni võlglastele organisatsiooni tegevuses osaleda.
juhtsitu	juhtser.
junges Haus	(sks.) noormaja.
jus armorum	(lad.) relvaõigus; rusikaõigus.
jus nonscriptum	(lad.) kirjutamata seadus.
jus potandi	(lad.) (keerukas) joomakord.
jusqu’? la lie!	(pr.) põhjani!
jusqu’au bout!	(pr.) kuni lõpuni!
järelejooja	vt. ettejoomine.
järelhaavamine	sks. Nachtauche; ükskõik milline ilma kuramaatori vahenduseta suhtlemine sõnas või teos peale väljakutsumist (v.a. juhul, kui kehtib comment suspendu).
järgijooja	vt. järelejooja.
K!A!	C!A!
kaaskneipija	üliõpilane või ülikoolilõpetanu, kes pole küll organisatsiooni liige, kuid kes tunnustab organisatsiooni kodukorda ja uususi ning omab seega õiguse kasutada ajutiselt värvikandjate loal organisatsiooni ruume ja piiratud ulatuses ka inventari.
kaasvilistlane	vilistlase pöördumine (oma) korporatsiooni teise vilistlase poole.
kaasvõitleja	lad. commilito, commilitonis; laiemas mõistes on ta ükskõik millise sõbraliku akadeemilise organisatsiooni liige; kitsamas mõistes vaid oma organisatsiooni mistahes liige ja veelgi kitsamas mõistes värvikandja või tegevliige.
kaatripäev	päev pärast suuremat pidu (eeskätt pärast komerssi või Volbriööd); sisaldab endast üldjuhul rahulikku ja mittekiirustavat tagasipöördumist reaalsesse ellu.
kahv	sissekukkumine suurustamisel (vt ka renomeerimine).
Kaninchen	naisrebane.
kaputsiinlane	pisut suurem pits kui jesuiit.
karikas	joogianum, mis koosneb mahutist e. nõust (appa), jalast (pedus) ja pidemest (nodus); tänapäeval leiab kasutamist peamiselt mitmesuguste tseremooniate (näit. kommerss) käigus.
K!FP	C!FP.
K!Fr!E!	C!Fr!E!
K!Fr!L!	C!Fr!L!
K!Fr!T!	C!Fr!T!
Katerfrühstück	(sks.) hommikueine peale tormilist pidu, esimene toidupala kaatripäeval.
K!I!	C!I!
Kindlus, vendlus, ausus	Korp! Tehnola lipukiri.
kinnine hääletus	kirjalik (salajane) hääletussüsteem.
kirsipruun-valge-roheline	Korp! Indla värvid.
K!K!	konvendi- e. korporatsioonikohus.
K!L!	C!L!
K!L!	C!L!
kneipe, Kneipe	(sks.) (õlle)joomisruum konvendis; ajalooliselt tähendas ta halva kuulsusega kõrtsi Saksamaal.
kneipen	(sks.) jooma (kõrtsis või kneipes).
kneipija	kneipimisega tegeleja; jooja.
kneipima	vt. kneipen.
kneiptuba	vt. kneipe.
knv!	konvent.
knv!!	konvendid.
knv!knv!	konvendid.
kodukord	eeskirjade ja traditsioonide seadusandlik kirjalik kogum.
kokkulöömine	tegevus, mis on välja kasvanud ettejoomiskombest ja mis sisaldab endas erinevate joomisprotsessil osalejate joogianumate õrnalt teineteise vastu löömises; vastavalt joojate arvule ja soovile lüüakse kokku kas centrum’isse või ükshaaval.
kolmnurk	kuuest õllepudelist moodustuv kolmnurk ametliku õllelaua ajal.
koloorium	vt. colorium.
komitaat	lad. comes – sõber; eripidu vilistlaskokku astumisel.
kommersinädal	vt. kommerss.
kommerss	lad. commercium – läbikäimine; kitsamas mõistes on ta vennastuspidu, tähtsaim pidu semestris; laiemas mõistes aeg enne ja pärast vennastuspidu (seitse päeva enne ja kolm päeva pärast) e. kommersinädal, mil toimuvad mitmesugused pidustused ning ettevõtmised.
komilitoon	kaasvõitleja.
komiltoon	kaasvõitleja.
konvendikohus	liikmete eksimuste üle otsustav ja karistusi määrav instants.
konvendihoone	korporatsioonile kuuluv ning tema tegevuseks vajalik ehitis.
konvendikorter	korporatsioonile kuuluv ning tema tegevuseks vajalik korter konvendihoone puudumisel.
konvendisaal	konvendi koosolekute ruum konvendimajas või – korteris.
konvent	vt. convent.
koosolek(ud)	organisatsiooni kõrgeim seadusandlik ja täitevvõim; vt ka kodukorrast.
koopteeritud vilistlane	vilistlane, kes on võetud vilistlaskogu liikmeks väljastpoolt organisatsiooni, s.o. ilma tegevliikme staatuses olemiseta.
korp!	korporatsiooni lühend (umbisikuline ja üldine).
Korp!	korporatsiooni lühend konkreetse korporatsiooni nimetuse puhul (selle ees).
korp!!	korporatsioonid.
korp!korp!	korporatsioonid.
korporatsioon	traditsioonidel, ea- ja vanuseprintsiibil põhinev kindla sisekorraga värvekandev üliõpilasorganisatsioon.
korrakohus	omavaheline- e. konvendikohus.
Kotzebue	sks. kotzen – oksendama; seega: “ta kotzebuetab” – “ta oksendab” ning “ta on püstitanud ausamba Kotzebuele” – “ta oksendas”.
K!R!	C!R!
K!Rev!	C!Rev!
krambambuli	vt. crambambuli.
Krasser Fuchs	(sks.) noorrebane.
K!S!	C!S!
ksv!	kaasvõitleja.
ksv!!	kaasvõitlejad.
ksv!ksv!	kaasvõitlejad.
ksvil!	kaasvilistlane.
ksvil!!	kaasvilistlased.
ksvil!ksvil!	kaasvilistlased.
K!T!	C!T!
K!U!	C!U!
kuldrebane	üliõpilane pärast 13. ja 14. semestrit (juhul kui ta l!l!! poolt selleks valitakse!), kes hüüab peale cantust madala häälega “fiducit” ja kes kannab mustal sametteklil kuldset sirklit. Põhimõtte pärast igavene üliõpilane.
kulupea	11.-12. semestri värvikandja
kuradikassa	kassa, kuhu kogutakse karistustrahve vandesõnade ja roppuste eest.
kuramaator	poolte e. partede vahendaja auvahekorra ajal.
kuramaazh	lad. cura – hool; auvahekorraaegne vahendus ja sobitustoiming.
kurrisch	vt. kuurish.
kurri	vt. kuurish.
kuurish!	põhjani!; ka kurri, kurrisch ja currisch.
K!V!	C!V!
kvoorum	hääletuspädev liikmete hulk koosolekutel.
küüneproov	toiming, mille läigus kontrollitakse karistusklaasi või kannu tühjaksjoomust – jooginõu sisu üritatakse kallata pöidlaküünele, kui küünele koguneb tilk, loetakse karistusklaasi joomine kehtetuks.
lahtine hääletus	käega märguandmisel põhinev hääletusüsteem.
laiendatud eestseisus	eestseisus ja teised ametnikud.
lakkimine	karistuseks värvide tähtajaline või tähtajatu äravõtmine.
Landesvater	Saksa analoog vennastuspeole.
Landsmannschaft	maakondliku prinsiibiga saksa üliõpilasorganisatsioon.
lapsus calami	(lad.) kirjaviga.
lapsus linqua	(lad.) sõnavääratus.
lapsus memoriae	(lad.) mäluvääratus.
lauakõne	lühike ja lööv kõne peolauas, mis algab ja lõpeb sõnadega “Silentium ad verbum!” ja “Verbum ex est!”.
L!E!	laiendatud eestseisus.
legalis	(lad.) pooleni (kasutatakse harva).
leibcantus	(lad. ja sks. segak.) lemmiklaul.
lembelensa	Korp! Lembela liige
leolensis	Korp! Leola värvikandja.
levis nota	(lad.) väike märkus.
levis sit tibi terra	(lad.) kerge olgu sulle muld.
lhl!	lihtliige.
lhl!!	lihtliikmed.
lhl!lhl!	lihtliikmed.
lhvil!	lihtvilistlane.
lhvil!!	lihtvilistlased.
lhvil!lhvil!	lihtvilistlased.
lihtl!	lihtliige.
lihtl!!	lihtliikmed.
lihtl!lihtl!	lihtliikmed.
lihtvil!	lihtvilistlane.
lihtvil!!	lihtvilistlased.
lihtvil!lihtvil!	lihtvilistlased.
lihtliige	liige, kes ei kuulu veel konventi ega oma värve.
lihtvilistlane	koopteeritud vilistlaskogu liige, kellel pole veel värve.
liidukohtunik	Liidukohtu liige.
Liidukohus	E.K.L.-i korporatsioonide vaheline korrakohus.
liiviklane	ÜS Liivika liige.
L!K!	Liidukohus.
l!l!	lihtliige.
l!l!!	lihtliikmed.
l!l!l!l!	lihtliikmed.
loco citato	(lad.) ettenähtud kohas.
loco sigilli	(lad.) pitsati koht.
l!vil!	lihtvilistlane.
l!vil!!	lihtvilistlased.
l!vil!l!vil!	lihtvilistlased.
macaroni	(lad.) makaronid; traditsiooniline protsessioontants mööda kogu C!Q!-d (külastatakse kõiki selle viimasedki urkaid), mille käigus hoi- takse eesoleva makaroonitaja paremast õlast oma parema käega kinni ja lauldakse marssimise käigus: “Trulla-trulla-trulla-la-la-la-la, trulla-trulla-trulla-la-la-la-la! Ai macaroni, ai macaroni, ai maca-maca-maca-macaroni jne.!”; protsessioon algab vanamehe hüüde “Silentium ad macaroneum!” peale, kulgeb rapiiriga kogu seda ettevõtmist juhatava vanamehe eestvedamisel ja lõpeb ümber oma telje keerutava spiraalpuntrana viimatimainitud ametimehe poolt hüütava “Macaroni ex est!-iga”.
mag!b!	magister bibendi.
mag!c!	magister cantandi
magister bibendi	(lad.) joomingu juhataja, joomakorra õpetaja.
magister cantandi	(lad.) lauluõpetaja
magister colori	(lad.) korp!-i sümboolika eest vastutaja Korp! Lembelas
magister linguae	(lad.) eesti keele puhtuse eest vastutaja Korp! Fraternitas Esticas.
magister paucandi	(lad.) paukimisõpetaja, kehalise harimise eest vastutaja.
magister referendi	(lad.) referaadiõhtute läbiviija.
mag!l!	magister linguae.
mag!p!	magister paucandi.
mag!r!	magister referendi.
magna cum laude	(lad.) suurima kiitusega.
maj!	majaisa.
majaisa	konvendi ametnik, kes hoolitseb konvendikorteri või -hoone korra, majanduspoole ja toimkondade eest.
majanduseestseisja	konvendi ametnik, kes hoolitseb knv! majanduse eest ja koostab eelarveid.
maj!eests!	majanduseestseisja.
major domus	(lad.) majaisa.
makarooni	vt.macaroni
maltretaazh	pr. maltraiter – halvasti kaitsema; ennast häbistada laskma; (enda) au jäme haavata laskmine.
maltreteerima	halvasti käituma, solvamisega teisele väljakutseks põhjust andma.
manu propria	(lad.) oma käega.
mater	(lad.) (akadeemiline) ema.
M!B!	mag!b!
M!C!	mag!c!
M!D!	maj!
meespere	naiskorporatsiooni liikmete abikaasad ja lesed (viimased aga ainult kuni uuesti abiellumiseni).
mensurant	(põhimõtteline) mensuuril osaleja.
mensuur	tegelik auasjade lahendamine (rapiiri- või püstoliduelli) abil.
metsik	organiseerimatu, tudeng, kes ei kuulu ühtegi akadeemilisse organisatsiooni.
M!L!	mag!l!
more majorum	(lad.) esivanemate kombe järgi.
M!P!	mag!p!
M!R!	mag!r!
multa cadunt inter calicem supremaque labra	(lad.) palju sünnib/langeb karika ja huulte vahelt.
must laud	õllelaud, kus on keelatud kangemate alkohoolsete jookide ja veini tarbimine.
must-roheline-valge	Korp! Tehnola värvid.
must-sinine-valge	Korp! Ugala värvid.
mustmaja	lihtliige, kes ei ole enam rebane (peale teist semestrit).
muulus	sks. Mulus – muul; koolilõpetanu, kes pole veel tudeng.
naasirlane	hebr. nasir – eraldatud; karsklane.
naispere	meeskorporatsiooni liikmete abikaasad ja lesed (viimased aga ainult kuni uuesti abiellumiseni).
natio	(lad.) rahvas, rahvus.
Nation	üliõpilasorganisatsioon Rootsis.
Nec aspera terrent!	(lad.); Korp! Ugala mitteametlik vapikiri.
n!l!	noorliige.
n!l!!	noorliikmed.
n!l!n!l!	noorliikmed.
Non habeas!	(lad.) Ei luba!
Non scolae sed vitae discimus!	(lad.) me ei õpi mitte kooli, vaid iseendi jaoks!; EÜS Põhjala mitteametlik lipukiri ja Seltsi sõrmuse sisse graveeritud kiri.
noorliige	lihtliikme vaste osades seltsides.
noormaja	3.-4. semestri värvikandja.
noormees	lihtliikme familiaarne vaste EÜS-is.
noorrebane	esimese semestri rebane.
noortelend	lihtliikmete märkamatu ärahiilimine, mõneajaline eemalviibimine ja taassaabumine organisatsiooni teatud korra kohaselt.
noortevanem	rebasvanema nimetus naiskorporatsioonides, näiteks Korp! Filiae Patriaes.
nuda veritas	(lad.) alasti tõde.
nunc est bibundum, nunc pede libero pulsana tellus	(lad.) nüüd joome, nüüd lööme tantsu.
nunc vino pelli te curas	(lad.) nüüd veiniga kihutagem minema mured.
o/a	oma armas; oma armsale.
oaas	lõbuõhtu lõpetuseks saali tehtav magamisase, mis koosneb soovituslikult palmist (selle puudumisel palmi sümboliseeriv objekt) ning seda ümbritsevatest ajalehtedest, millele väsinud piduline võib magama heita (EÜS-is).
officialis	(lad.) ametlik; vt. offitsiaal.
offitsiaal	tavapärane laupäevaõhtune õllelaud.
O/K	omavaheline kohus.
olderman	sks. Altes Mann – vanamees.
olümp	erilise traditsioonilise kombestikuga ruumikujunduslik-ehituslik jooming; lõpeb üldjuhul laemäärimisega (EÜS-is).
Olympia	vt. olümp.
omavaheline kohus	korrakohus, konvendikohus.
Osaskunta	(sm.) osakond; üliõpilasorganisatsioon Soomes.
paavst	n.n. paavstiksjoomise võitja; muidu tore ja auväärt amet, aga seoses sellega, et iga õllelauas osaleja võib vastkroonitud paavstile ette juua.
paavstiksjoomine	omapärase parem-pääseb-edasi turniirisüsteemiga õllejoomisvõistlus, mille võitja pärjatakse paavstiks (pannakse talle pähe paavstimüts, selga paavsti talaar ja antakse kätte paavstisau), pannakse istuma baldahiiniga tugitooli ning antakse talle piiramatu õllevõim käesoleva õllelaua jooksul.
parole d’honneur	(pr.) ausõna.
parte – lad. pars	pool; vastane auvahekorra ajal.
pater	(lad.) (akadeemiline) isa.
paukima	rapiiridega vehklema.
paukimistuba	tuba konvendis, kus leiavad aset paukimine ja mensuurid.
pealekellakahtekord	küllaltki lõbus ja vabameelne konvendisviibimise ja alkoholitarbimise kord, mis algab peale kella kahte öösel ja lõpeb hommikul kell kaheksa; vanamehe eriloal võib aga kell konvendis kaks saada tunduvalt varem kui muus maailmas.
peccantum veniale ka pecatum veniale	(lad.) andestatav patt.
peeker	lad. baccarium – väike lameda põhjaga jooginõu.
Per aspera ad astra!	(lad.) Läbi raskuste tähtede poole!; Korp! Amicitia lipukiri.
pereat!	(lad.) kadugu, hävinegu!
pereat tristitia!	(lad.) kadugu kurbus!
per pedes	(lad.) jalgsi.
per vota maiora	(lad.) (otsustama) häälteenamusega.
piilu	rahvapärane hellitusnimetus filia’le.
Philister	(sks.) vilistlane.
plenus venter non studet libenter	(lad.) täis kõht ei õpi meeleldi.
plume	(pr. – sulg), naisüliõpilane.
poolametlik õllelaud	mitte väga pidulik õllelaud, s.t. kehtib organisatsiooni tavaline comment, toimub ta kas peale ametliku õllelaua lõppu, või iseseisvalt.
posser	korrast mittekinnipidav vääritu mees; mitteteklist peakate.
preparaator	umbes samasugune tegelane EÜS-is nagu promus Korp! Ugalas.
pro	(lad.) poolt, seisuga.
promus	(lad.) V.-Rooma sõjaväe veini- ja toidukeldri ülem; õlle ja kõige muu tarviliku väljastaja, ahjude kütja, knv! koristaja, korrapidaja jne. Korp! Ugala knv!-s.
prosit!	16.saj pärinev tervitussõna ette- või kokkujoomisel
proosit!	vt. prosit!
Prosit kommerss!	tervitussõnad, millega ühe organisatsiooni liikmed tervitavad teineteist kommersinädala ajal.
pro tempore	(lad.) praeguseks, ajutiselt.
pur??	bursch, üliõpilane.
pur??vilistlane	burschvilistlane.
põrgu	kneipe EÜS-is.
quale vinum, tale latinum	(lad.) kuidas vein, nõnda jutt (või ladina keel).
qualis vir, talis oratio	(lad.) nagu mees, nõnda jutt.
que causa?	(lad.) mis põhjusel?
qui vit sans folie n’est pas si sage gu’ile eroit	(pr.) kes elab hullusteta, polegi nii tark, kui ise arvab.
quot coellum stellas, tot habet tua Roma puellas	(lad.) kui palju tähti on taevas, nii palju tüdrukuid on sul Roomas.
raimlalane	ÜS Raimla liige.
reb!	rebane.
reb!!	rebased.
reb!reb!	rebased.
rebane	lad. “faex” või “fux” (pärmipõhi e. -pära) on saanud sks. “Fuchs” (kõrbhobune v. rebane); üliõpilasorganisatsiooni esimese kahe semestri liikmed.
rebasekasvatus	vt. Fuchsdrill.
rebase seitse asja	esemed, mis peavad igal rebasel alati kaasas olema: tikutoos, pudeliavaja, kirjutusvahend, peenraha (viie krooni ulatuses), ümbrik kirjapaberiga, märkmik ja laulik.
rebaskolleegium	vanamehetund.
rebaskorpus	ühe organisatsiooni lihtliikmeskond.
rebastelend	vt. noortelend.
rebastevanem	vanamehe ametinimi naiskorporatsioonides.
rebasvanem	vanamehe ametinimi naiskorporatsioonides; lihtliige, kes on rebaskorpuse esimees Korp! Ugalas.
regaalid	akadeemilised (võimu)sümbolid, koloorium ning kogu asjassepuutuv atribuutika (lipp, vapp, rapiirid, särped jne.).
reissimine	sks. Reissen – kiskumine; norimine, provokatsioon (erinevalt aasimisest on ta pahatahtlikkuse varjundiga).
renomeerimine	vestlusparneri jutuga “sisse vedada” püüdmine; olenevalt “sisseveetuse” astmest on vastane teinud kas kahvi või saanud blamaazhi osaliseks.
Rev!	Korp! Revelia.
revelus	Korp! Revelia värvikandja.
rev!kom!	revisjonikomision.
rex bibendi	vt. sümpoosion.
roheline-must-valge	Korp! Revelia värvid.
roheline-valge-violett	Korp! Fraternitas Tartuensise värvid.
Rot!	Korp! Rotalia.
rotalus	Korp! Rotalia värvikandja.
rukk	tähtajaline v. tähtajatu organisatsioonist väljaheitmine karistusena suurema süüteo eest.
rukitu	rukkimisega karistatu.
ruktoonus	rukitu.
rukoonus	rukitu.
Rõõm, lootus, rahu	Korp! Fraternitas Liviensise lipukiri.
s/a	selleaegne.
Sak!	Korp! Sakala.
sakalanus	Korp! Sakala värvikandja.
salamander	erilise rituaaliga, vanamehe poolt juhitav kurrishijoomine kellegi või millegi auks ja heaks käekäiguks.
Salamander ex est!	(lad.) Salamander on lõppenud.
salle d’armen	(pr.) paukimistuba.
salve!	(lad.) ole tervitatud!
sammalpea	9. – 10. semestri värvikandja.
sarv	lad. cornu; vanamehe atribuutide juurde kuuluv jooginõu.
satisfikatsioon	lad. satisficatio – rahulolu; autasu (kas sõnaline s.o. leppimus v. tegelik s.o. mensuuri näol) auvahekorra puhul.
sat prata biberunt	(lad.) luhad on piisavalt vihma joonud; olen juba piisavalt joonud.
S!C!	senioride konvent; vt. ka E.K.L.
Schoppen	(sks.) õllekann.
scr!	scriba.
scriba	(lad.) kirjatoimetaja.
Sedeas!	(lad.) Ei luba; sama, mis Non habeas!
sekundant	mensurandi poolt valitud asjaajaja ja kahevõitluse kontrollija mensuuril.
sem.	semester.
semester	poolaasta, aeg, millal toimub aktiivne konvendi tegevus: sügissemester september – detsember ja kevadsemes ca. veebruar – mai.
senioride konvent	vt. E.K.L.
seltsivend	kaasvõitleja nimetus Korp! Vironias.
senior	(lad.) esimees.
Silentium!	(lad.) Vaikust! Vait!
Silentium ad cantus!	(lad.) Vaikust lauluks!
Silentium ad commercium!	(lad.) Vaikust kommersiks!
Silentium ad macaroneum!	(lad.) Vaikust makarooniks!
Silentium ad verbum!	(lad.) Vaikust kõneks!
Silentium, cantus!	(lad.) Vaikust, laul! (EÜS-is).
Silentium, macaroni!	(lad.) Vaikust, makarooni! (EÜS-is).
Silentium, verbum!	(lad.) Vaikust, kõne! (EÜS-is).
sine amicitia vitam esse nullam	(lad.) sõpruseta elul pole väärtust.
sine Amicitia vitam esse nullam	(lad.) Amicitiata elul pole väärtust.
sine cerere et Baccho friget Venus	(lad.) Cereseta (toiduta) ja Baccuseta (joogita) külmetub Venus (armastus).
sinine-must-roheline	Korp! Rotalia värvid.
sinine-must-valge	Eesti Üliõpilaste Seltsi värvid; Eesti rahvusvärvid.
sirkel	sks. Cirkel või Zirkel – vääntäht; põimik tähtedest V (vivat), C (crescat), F (floreat) koos organisatsiooni algustähega (näiteks U on Ugala).
sisseandmine	kas kiituseks või laituseks mingisuguse joogiühiku ärajoomiskohustis; võib olla nii kiituseks – mingi hea teo eest, või ka laituseks – mingi apsu eest.
smollis	mollis.
solo (cum coro)	(lad.) soolo (ühes kooriga); laulust juhatatakse sel puhul rapiiriga vaid neid kohti, kus soovitakse kaasa laulmist.
soovitaja	värvikandja, kes soovitab oma allkirjaga uut liiget selle vastuvõtul organisatsiooni. Korporatsioon Ugala nõuab kahte soovitajat.
soror	(lad.) õde, naiskaasvõitleja.
spelunk	lad. spelunca; ilge kõrts.
spetsiell	.vt. spetsielles.
spetsielles	erijutt mis pole määratud võõrastele kõrvadele.
s/s	selle semestri.
stante pede!	(lad.) jalamaid!
Studentenverbindung	värvekandev üliõpilasselts Saksamaal.
Studentenverein	värvekandev üliõpilasselts Saksamaal.
studiosus	(lad.) üliõpilane.
studiosus in spe	(lad.) muulus, kes kavatseb tuleval sügisel ülikooli astuda.
subscriba	(lad.) abi- v. asekirjatoimetaja.
subsenior	(lad.) abi- v. aseesimees.
sunt tria damma domus: iber, mala femina, fumus	(lad.) on kolm nuhtlust: niiskus, halb naine ja suits.
symposiarchos	vt sümpoosion.
Sõnasse kindlust, teosse ausust, kodule armastust!	Korp! Indla lipukiri.
sõsar	ÜS Veljesto naisliige.
sümpoosion – kr. symposion	jooming pärast sööki lauakõnede ja mängude, muusika, tantsiannade, narride jt. kaasabil; tänapäevasemas mõistes tähendab ta eesseisuse ja/või vanamehe eelisseisust joominguil (tegelikult peaks seda nimetama küll symposiarchos’eks, kuna V.-Roomas kandis joomingu patriits nime rex bibendi v. magister bibendi) joomine eraldi “privaatsetest” jooginõudest, kuna ülejäänud pidutsejad joovad ringikäivast jooginõust (entsüklopoosia e. encycloposia), tühjendades oma sõbrannade ja sõprade auks niipalju peekreid, kuipalju tähti sisaldub viimaste nimedes.
mollis	mugandus sõnadest sis mihi mollis amicus või sit tibi mollis – (lad.) olgu sulle kosutav; fraas, mida värvikandjad hüüavad peale korralikult õnnestunud laulu.
mollist jooma	sinasõprust jooma.
strik-ütlused	ausõnaga kinnitatavad üutlused konvendikohtus. Kui need lähevad vastuollu, siis lõpetatakse koheselt kohtu istung ja antakse asi erakoosolekule üle.
särp, särpe	lai värvilint pidulikel esindusjuhtudel.
taberna	(lad.) kõrts.
taberna cerevisiaria aut vinaria	(lad.) õlle- v. veinikõrts.
tegelik autasu	mensuuri korras lahendatav (au)vahekord.
tegevkonvent	vt. konvent.
tegevliige	üliõpilasest värvikandja; tegevkonvendi liige.
tehnolus	Korp! Tehnola värvikandja.
tekkel	sks. Deckel – mütsi kate; korporatsiooni värvi- v. rebasemüts.
Tempus ex est!	(lad.) Olen tagasi!
Tempus peto!	(lad.) palun luba ruumist lahkumiseks!
Tempus peto ad finitum!	(lad.) palun luba lõplikuks lahkumiseks!
Teos õiglane ja vahvas, ustav sulle, eesti rahvas!	Korp! Fraternitas Estica lipukiri.
tgl!	tegevliige.
tgl!!	tegevliikmed.
tgl!tgl!	tegevliikmed.
t!l!	tegevliige.
t!l!!	tegevliikmed.
t!l!t!l!	tegevliikmed.
torn	õlleklaas (serveeritakse ilma pudelita); õllelauas peatuma jäänud ringikäiv õllekann.
trisna	peale korporatsiooni liikme matust konvendiruumides toimuv koosviibimine lahkunu mälestuseks.
Truudus, tublidus, ausus!	Korp! Leola lipukiri.
tsööter	vt. concoetur.
tsöötus	vt. coetus.
Turnenschaft	värvekandev üliõpilaste spordiselt Saksamaal.
Töö, tõde, elurõõm!	Korp! Fraternitas Tartuensise lipukiri.
Töö isamaa kasuks!	EÜS Põhjala lipukiri.
Ug!	Korp! Ugala.
ugalane	rahvalik ugalensise nimetus.
ugalensis	Korp! Ugala värvikandja.
uraltes Haus	(sks.) igivana maja.
urbemoostes Haus	(sks.) vana sammalpea, kulupea.
ururbemoostes Haus	(sks.) igikulupea.
uusus(ed)	vt. comment.
vaba õllelaud	vt. pealekellakahtekord.
vale!	(lad.) jumalaga! ela hästi!
valete!	(lad.) elage hästi!
valge laud	rikkalik, kangemate alkohoolsete jookide ja veiniga peolaud, kus on keelatud õlle joomine.
valge-punane-roheline	Korp! Filiae Patriae värvid.
vanamaja	5. – 6. semestri värvikandja.
vanamees	organisatsiooni ametimees, kelle ülesandeks on noorliikmete kasvatamine, sisemise korra järele valvamine ja rituaalsete tseremooniate ning piduõhtute läbiviimine; nimetatakse osades organisatsioonides ka rebas-, rebaste- v. noortevanemaks.
vanamemm	vanamehe ametinimi Korp! Syringas.
vanarebane	teise semestri rebane.
vanuseprintsiip	printsiip, mille kohaselt coetus’elt nooremad organisatsiooni liikmed peavad alluma akadeemiliselt staailt vanematele liikmetele; concotur’itel omavahelist vanuseprinsiipi ei arvestata; ka kaob vanuseprintsiip omavahelises suhtlemises vilistlastel.
vapisaal	konvendisaal; siin asub ka organisatsioni vapp.
vapituba	konvendisaali oludest tingitud väiksem variant.
vastane	vt. parte.
V.C.F.	vivat, crescat, floreat!
Vendlus, ausus, hoolsus	Korp! Fraternitas Liviensise vapikiri.
vennastuspidu	kommerss kitsamas mõistes; keerukas traditsiooniline rituaal oma ühtekuuluvus- ja vennalikkusetunde, korporatsiooni põhimõtete ja aadete kinnitamiseks koos teklite rapiiri otsa torkamisega ja sümboose veinikarikaga.
Verbum peto!	(lad.) palun kõneks luba!
vil!	vilistlane.
vil!!	vilistlased.
vil!vil!	vilistlased.
vilister	vilistlane.
vilistlane	sks. Philister – (vananenult põlglikult öelduna) mitteüliõpilane; endine üliõpilasorganisatsiooni tegevliige; vilistlaskogu liige.
vilistlaskogu	korporatsiooni vilistlastest koosnev eraldi seisev organisatsioon, mille eesmärgiks on tegevkonvendi igakülgne toetamine.
vinum lac senum	(lad.) vein on vanale piim.
vinum laetificat cor hominis	(lad.) vein rõõmustab inimese südant.
vinum solvit linquam	(lad.) vein avab keelepaelad.
violett-kollane-valge	Korp! Leola värvid.
violett-must-valge	Korp! Vironia värvid.
violett-roheline-valge	Korp! Fraternitas Liviensise värvid.
Vir!	Korp! Vironia.
vironus	Korp! Vironia värvikandja.
vivat, crescat, floreat … in aeternum!	(lad.) elagu, kasvagu, õitsegu … igavesti!
vivat, crescat, floreat … in saecula saeculorum!	(lad.) elagu, kasvagu, õitsegu … ajast aega!
V!K!	vilistlaskogu.
vorm number üks	vt. esindusvorm.
väga vana maja	7. – 8. semestri värvikandja.
väljakutse	solvatu avalik v. varjatud (eeskätt ligemale sõbrale võõraste juuresolekul) reageering solvaja suhtes; vt. ka avalik väljakutse.
värvid	pr. couleurs; kitsamas mõistes tekkel ja lint, laiemas mõistes kogu koloorium; tekkel ja lint on kujunenud sõjaväelase riietusest: kiivri(ilustise)st ja mõõgarihmast (sks. soldatische Bändestracht).
värvide andmine	lihtliikmest tegevliikmeks saamise rituaal.
värvikandja	organisatsiooni liige kes on saanud õiguse kanda oma organisatsiooni värviteklit ja linti ning võib kasutada kõiki regaale; tegevliige, üliõpilasvilistlane või vilistlane.
värvikandja rebane	tegevliige, kes on saanud värvid oma 1. – 2. organisatsioonisviibimise semestri jooksul, s.o. oma rebaseajal.
värvirapiir	organisatsiooni värvidega kaunistatud korviga rapiir.
vääntäht	sirkel (EÜS-is).
Sõne	Tähendus

J.Kuperjanovi 16, Tartu, 50409 | Tel: 7 427 129